Mitmed Armeenia opositsiooniparteid on nõudnud valitsuse ja peaministri Nikol Pašinjani tagasiastumist. Samuti kutsusid nad üles looma sõjalis-poliitilise organi, mis suudaks lahendada riigi praeguse olukorra. Karabahhi lahingute ja võimude võimetuse probleemidega toime tulla tõttu esitas ettepaneku 17 erakonda.
«Taastamatute kahjude ärahoidmiseks on vajalik peaminister Pašinjani ja tema kabineti vabatahtlik tagasiastumine ning uue uue täitevorgani kiireloomuline loomine, mis suudaks olukorras läbimurde teha, lahendada sõjalis-poliitilisi probleeme.», - öeldi poolte ühisavalduses.
Tagasiastumist nõudsid parteid "Vabadus", "Riiklik julgeolek", "Riiklik tegevuskava", "Rahvusdemokraatlik liit", "Rahvuslik kokkulepe", "Liit", "Jõukas Armeenia", "Demokraatlik alternatiiv", "Jerkir Tsirani", ARF "Dashnaktsutyun" "," Solidaarsus "," Armeenia Riiklik Liberaalne Liit ", Armeenia Vabariiklik Partei," Armeenia Kristlik-Demokraatlik Liit "," Isamaa "," Üks Armeenia "," Liidu põhiseadus ".
Armeenia ja Aserbaidžaani konflikt Mägi-Karabahhis teravnes 27. septembri hommikul. Bakuu ja Jerevan süüdistasid teineteist piiriasulate lõhkumises, nimetades konflikti põhjuseks vastaspoole rünnakut. Riikides on välja kuulutatud sõjaseisukord ja välja kuulutatud mobilisatsioon. Konflikti pooled sõlmisid mitu korda relvarahukokkulepped, kuid neid rikuti mitu tundi hiljem.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan saatis 31. oktoobril Venemaa presidendile Vladimir Putinile kirja, milles palus abi. Armeenia juht märkis oma pöördumises, et soovib peagi korraldada riikide vahel konsultatsioone, kus oleks võimalik arutada võimalikku Moskva toetust. Venemaa välisministeerium teatas, et Venemaa toetab Armeeniat, kui vabariigi territooriumil hakkab toimuma vaenutegevus.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev ütles novembri alguses kohtumisel Türgi välisministri Mevlut Cavusogluga, et Armeenia on lüüasaamist tegelikult tunnistanud. Tema sõnul viitab sellele Armeenia peaministri Nikol Pašinjani kiri Venemaa presidendile Vladimir Putinile abipalvega.
